See veebisait on autotõlgitud 
Tänapäeval on enamikul linnatänavatel vähemalt üks restoran või kiirtoidukoht. Sellest hoolimata ei ole restoranid, nagu me neist mõtleme, alati olemas olnud, kuid inimesed on siiski tuhandeid aastaid väljas söönud.
Väljaspool oma kodu valmistatud ja serveeritud söögi mõiste on tõenäoliselt eksisteerinud juba 500-600 aastat eKr. Me teame seda, sest Pompei arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud söögikohti, kus einestasid kõigi ühiskonnaklasside inimesed. Neid kohti on nimetatud "thermopoliumiks", mis tähendab kreeka keeles kohta, kus müüakse midagi kuuma.
Restoranide varajased versioonid ulatusid lihtsatest kohtadest, kus toitu serveeriti väljas, kuni luksuslikumate siseruumides asuvate asutusteni.
Hiinas hakkasid restoranilaadsed söögikohad tekkima umbes 1100 pKr. Kirjalikud allikad aastast 1126 mainivad populaarset restorani, kus külalised võisid valida väga laia valiku väikeste roogade vahel.
Teenindajad võtsid külalistelt tellimusi vastu ja hüüdsid need seejärel kokkadele. Mõne hetke pärast ilmusid teenindajad taas laudade juurde, kandes taldrikute virna tellitud roogadega.
Allikas: snl.no
Enne kui Euroopa restoranid said restoranideks, olid tavernad ja teeäärsed kõrtsid. Need olid levinud Prantsusmaal, Saksamaal, Ühendkuningriigis, Skandinaavias ja Kreekas.
Nende kõrtside ja kõrtside olemus oli riigiti erinev, kuid kõigile oli ühine, et need olid kohad, kus inimesed said kokku tulla, et juua alkohoolseid jooke ja süüa. Mõnikord oli reisijatel võimalik ka paariks ööks tuba rentida.
14.-17. sajandi tüüpilises kõrtsis olid menüüs raskemad ja lihtsamad toidud praetud liha, juustu, kala, peekoni ja heeringaga.
Prantsuse kõrtside hilisemates versioonides, mida tuntakse kabareede nime all, serveeriti peenemaid ja restoranilaadsemaid toite. Kuid ka siin oli alkohol kesksel kohal. Kabareed olid kohad, kus sai klaasikese või pudeli veini, kuid õlut ja siidrit eraldati teistes, sageli varjulisemates kohtades.
Sõna "restoran" võeti kasutusele aastal Prantsusmaa 16. sajandil. Alguses tähendas see sõna toitu, mis taastab ja toidab, ning seda kasutati peamiselt liha- ja köögiviljapuljongist valmistatud supi puhul. Alles 18. sajandil sai sõna selle tänapäevase tähenduse, st koha, kus toitu serveeritakse.
Kuid kuidas see sõna jõudis sellisesse tähendusse, mida me täna teame? Üks levinud teooria on, et mees nimega Boulanger või Jacque Minet avas restoran (supi) asutamine Pariisis 1706. aastal.
Boulangeri ja lihunike gildi (lihunike varane ametiühing) vahel tekkis vaidlus, mis kulmineerus kohtuprotsessiga, mis mõnede arvates oli sõna uue tähenduse peamine allikas. Vaidlus tekkis väidetavalt seetõttu, et Boulangeri ettevõte ei piirdunud supi serveerimisega, vaid hargnes ka teiste liha sisaldavate roogade juurde.
Ameerika ajaloolane Rebecca Spang ei ole siiski suutnud leida jälgi ei Boulangerist ega kohtuprotsessist. Tema sõnul on selle sõna juured pigem Mathurin Roze de Chantoiseau poolt 1767. aastal avatud Pariisi supipunktis.
Seda kohta nimetati restoraniks ja seal serveeriti ööpäevaringselt mitmesuguseid suppe ja puljongid.
Pärast Prantsuse revolutsiooni (1789-1799) jäid paljud aadlimajapidamistes töötanud kokad töötuks. Need kokad avasid oma söögikohad või võeti tööle restoranidesse. Selle aja jooksul muutus Prantsusmaa rikkus ühtlasemalt jaotatuks. See tähendas, et nõudlus restoranide järele hakkas kasvama.
Arenenud toiduvalmistamismeetodid ja luksuslik lauadekoratsioon, mis varem olid reserveeritud aadlile, leidsid nüüd kodu avalikes restoranides.
Allikas: Restorani leiutamine, Rebecca L. Spang.
Nüüd, kui me oleme muhkinud mõned ajaloolised restoranifaktid, heidame kiire pilgu sellele, kui palju on Euroopa restoranitööstuses juhtunud alates ajast, mil restoranid olid suppi.
Euroopa linnades ja alevikes on raske kõndida mööda ükskõik millist tänavat, ilma et vähemalt üks restoran ei satuks sinna. Enamik teist, kes seda praegu loevad, töötab tõenäoliselt ühes neist. Aga kui palju on restorane?
5% ELi SKPst tuleb restoranidest ja hotellidest. Majutus- ja toitlustussektor on üks suurimaid sotsiaal-majanduslikke sektoreid Euroopas.
On olemas 1 miljon restorani ja 200.000 hotelli Euroopas. Mõned neist on nn mikroettevõtted, kus on 10 või vähem töötajat.
Alates 2019. aastast 11,9 miljonit Eurooplased töötasid restoranis või hotellis.
Euroopas, 53,7% restoranides ja hotellides töötavatest inimestest on naised
Allikad: Eurostat ja Hotrec
Need numbrid on alati ligikaudsed. Tegemist on kiiresti muutuva tööstusharuga, kus peaaegu iga päev avatakse uusi kohti, samal ajal kui teised peavad kahjuks oma uksed sulgema. Sellest hoolimata on need head näitajad selle kohta, kui suur on meie tööstus. Need näitavad ka seda, kui olulised on restoranid majanduse ja Euroopas elavate inimeste jaoks.
Viimase paari aasta jooksul oleme näinud tööstuses palju muutusi. Mõned neist on tingitud vajadusest kohaneda pandeemiliste piirangutega. Mõned on tingitud töövoo tõhususe parandamisest tööjõupuuduse tingimustes. Teised on tingitud külaliste uute nõudmiste rahuldamisest.
Kuigi restorani faktide esitamine tulevikust ei ole võimalik, vaadates teaduslikke uuringuid ja praegused restoranitrendid võib anda meile häid vihjeid, kuhu me liigume.
Restoranid on tehnoloogia kohandamisel olnud üsna aeglased. Kuid nüüd hakkavad asjad kiirenema ja palju asju toimub korraga.
Siin on mõned tehnilised lahendused, mida paljud restoranid on hakanud kasutama:
Allikas: EHLi sissevaated
Paljud külalised otsivad restorane, kus on rohkem taimepõhiseid menüüvalikuid. Vähem liha sisaldava toitumise kasutuselevõtu põhjuseid on palju, kuid suurt rolli mängivad siinkohal tervis ja kliima. Ka toiduteaduse teadlased on täiel määral hõivatud sellega, kuidas me saame taimedest luua toiduaineid, mis rahuldavad lihasoovi.
Charlotte Vinther Schmidt on Kopenhaageni Ülikooli toiduainetööstuse ettevõtja ja teadlane. Tema sõnul me ei ihalda liha. Mida meie maitsemeeli tegelikult tahab umami maitse.
Me saame kasutada teaduspõhiseid teadmisi umami kohta, et suurendada taimse toidu maitset, nii et me tahaksime seda süüa - Charlotte Vinther Schmidt, Kopenhaageni Ülikooli toiduteaduse osakonna järeldoktorant.
On lõputu nimekiri headest põhjustest, miks vältida toidujäätmeid. Me peame kaitsma loodusvarasid, vähendama süsinikdioksiidi heitkoguseid ja tagama, et restorani eelarve oleks tasakaalus. Paljud restoranid rakendavad juba praegu muudatusi, mis aitavad neil vältida toidujäätmeid. Üks neist on Restoran Hetk Rønde. Varem sel aastal tegime nendega intervjuu nende toidujäätmeteta filosoofia kohta. Intervjuud saate lugeda siin.
Vaatamata nii restoranide kui ka eramajapidamiste kasvavatele jõupingutustele on veel pikk tee käia. Ainuüksi Taanis visatakse igal aastal ära umbes 716 000 tonni toitu.
Meie lootusrikas ennustus on, et tulevikus saame toidujäätmete vähendamisel palju paremini hakkama. DinnerBooking teeb oma osa, et aidata restorane seoses lahendused mis aitab vähendada toidu ja ressursside raiskamist.
Allikas: ECPH toit
Kui soovite süveneda rohkemate restorani faktidesse, siis on piisavalt raamatuid, teaduslikke artikleid ja esseesid, et elada terve elu. Läbi ajaloo on restoranid mänginud olulist rolli inimeste elus üle kogu maailma. See kehtib ka tänapäeval, nagu siis, kui restoranid tähendasid suppi, ning me oleme uhked, et oleme osa sellest põnevast ja maitsvast teekonnast!
